Sõlmisime lepingu Rail Baltica Ülemiste terminalioone I-etapi ehituseks
Eelmise aasta novembris algatatud Rail Baltica ühisterminali esimese etapi ehitushankes kuulutati võitjaks ühispakkumuse esitanud AS Merko Ehitus Eesti ja KMG Infra OÜ. Lepingu maksumuseks on 44,8 miljonit eurot (+KM) , mis on senini rahaliselt kõige mahukam Rail Baltica leping Eestis.
Koos partneri Merko Ehitus Eesti-ga oleme uhked, et meil on võimalus osaleda Eestit Euroopaga ühendava Terminali rajamisel. Sõlmitud lepingu mahus rajatakse tulevase terminali hoonele vundament, betoonkarkass ja maaalused kommunikatsioonid. Insenertehniliselt on huvitavaks väljakutseks mitmetasandilise terminali rajamine toimivas raudteeliikluse tsoonis.
Ühisprojekti peaprojektijuhiks on Janno Oja (KMG Infra OÜ), kelle juhtimise alla on koondatud nii Merko kui KMG ühine team.
KMG Infra OÜ on KMG kontserni kuuluv ettevõte, milline on keskendunud peatöövõtu korras insener-tehniliste rajatiste ehitamisele. KMG Infra meeskond koosneb oma ala parimatest spetsialistidest ja keskendub põhiliselt keerukust ja väljakutseid pakkuvatele hangetele. Ettevõtte on aktiivselt osalenud linnaruumi rajamisel ja tema referentside hulka kuuluvad näiteks Reidi tee ehitus, Trammiteede (Trammiliin nr 4 ja Lennujaama trammiliin) rajamine, Tallina Lennujaama parkimismaja ja Vanasadama avatav jalakäijate sild.
Rajades uut infrastruktuuri loome uusi väärtusi, turvalisema ning säästvama (elu) keskkonna.
Anname teada, et KMG OÜ (registrikood 16196755) on jagunenud eraldumise teel, mille tulemusena andis KMG OÜ kogu insenertehniliste rajatiste peatöövõtuüksuse ja sellega seonduva vara üle KMG Infra OÜ-le (registrikood 16638472). Varasemalt on KMG Inseneriehituse AS (registrist kustutatud) 15.09.2022 täies ulatuses ühinenud KMG OÜ-ga. Seoses eelnimetatud ühinemise ja sellele järgnenud jagunemisega toimus varasemalt KMG Inseneriehituse AS-ile kuulunud insenertehniliste rajatiste peatöövõtuüksuse ja sellega seonduva vara üle andmine KMG Infra OÜ-le, mistõttu on KMG Infra OÜ KMG Inseneriehituse AS-i faktiline õigusjärglane.
KMG Infra OÜ kontakt- ja arveldusinfo on alljärgnev:
Ärinimi: KMG Infra OÜ
Aadress: Valukoja tn 8/2, 11415 Tallinn, Eesti Vabariik
E-posti aadress: kmg@kmg.ee
Registrikood: 16638472
Käibemaksukohustuslase number: EE102570043
Pangarekvisiidid: EE632200221080591949
09.08.2022 sõlmisid Tallinna linn, AS Merko Ehitus Eesti ja KMG Inseneriehituse AS projekteerimis- ja ehituslepingu Tallinna Vanasadamat ja Rail Balticu Ülemiste reisiterminali ühendava trammiliini rajamiseks.
Lepingu raames valmib ligikaudu 2,5 kilomeetrisel lõigul uus trammiliin, mis algab Kivisilla ja Gonsiori tänavate ristmikust ning ulatub kuni Põhja puiesteeni.
Uue trammiliini rajamine hõlmab suurt hulka ümberehitustöid. Tartu maantee trammiteelt rajatakse pöörang vasakule Gonsiori tänavale. Edasi liigub trass Laikmaa, Hobujaama ja Ahtri tänavate kaudu kuni sadamaalani. Laeva, Kuunari ja Kai tänavate kaudu läbitakse Sadama A-terminali esine ning Logi ja Rumbi tänavate kaudu liigutakse linnahalli alt läbi. Kultuurikatla juurde jõudes liitub trammitee Mere ja Põhja puiesteelt kulgeva Kopli-suunalise trammiteega.
Lepingu maksumuseks on 36,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks ja ehitustööde tähtaeg on 2025. aasta veebruaris.
Töid teostame konsortsiumis koos Merko Ehitus Eesti AS-ga.
Rohkem infot:
Nüüdsest on Rapla kunstmuruväljak kaetud talvisel perioodil “kupliga”, mille mõõtmed on: pikkus 106,5m, laius 71,5m ja kõrgus 21m. Hoone maht ligikaudu 135 000 m3.
Lisainfo: https://sport.postimees.ee/…/raplasse-kerkis-voimas-ja…
https://sonumid.ee/…/video-galerii-avati-rapla…/
Ühinemine viiakse läbi hiljemalt II-kvartal 2022. Ühendatav ettevõte on KMG Inseneriehituse AS ning uueks ühinenud ettevõtteks jääb KMG OÜ.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) sõlmis ehituslepingu KMG Inseneriehituse AS-ga Jõhvi sõjaväelinnaku laohoone, hooldus-õppegaraaži, puurkaevu ja trasside ehituseks. Ehituslepingu maksumuseks oli koos käibemaksuga 4,9 miljonit eurot.
„Hanke ehituslikuks eesmärgiks on laiendada, kaasajastada ja optimeerida Jõhvi sõjaväelinnakus taristut vastavalt eesmärgipärasele väljaõppele ja tegevuskavadele. Varasemalt tegutses Jõhvi sõjaväelinnakus Viru jalaväepataljon, kuid nüüd on lisandunud linnakusse veel ka Kalevi jalaväepataljon ja tankitõrjekompanii. On selge, et seal olev praegune ja vananenud hoonestus vajab täiendusi ja kulude paremaks optimeerimiseks uuendamist,“ ütles RKIK kirde taristuportfelli juht Randel Lipp.
„RKIK on ehitusturul tuntud kui asjatundlik ning detailidele orienteeritud Tellija. Meile meeldib teha keerukaid ja erinevatest töövõttudest koosnevaid insener-tehnilisi projekte. Loodame ennast tõestada kui väärilist partnerit, kuna kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas on see projekt meile esimene.“ märkis KMG Insenerehitus AS juhatuse liige Indrek Pappel.
Tallinna lennujaamas on lõppemas viimase aastakümne suurim investeerimisprojekt. Lennuohutust, läbilaskevõimet ja keskkonnaseisundit parandava projekti kogumaksumus (2012-2023) on 74 miljonit eurot, millest Ühekuuluvusfond kaasrahastab kulusid 35 miljoni euro ulatuses.
KMG Inseneriehituse AS-i ning Verston OÜ poolt teostatud ehitustööde tulemusena avati novembris õhusõidukitele lõunapoolne uus perrooniala ja uued ruleerimisteed, laiendati idapoolset jäätõrjeala ja mootorite testimisala. Patrull- ja hooldesõidukitele avati lõunapoolne ringtee.
KMG Inseneriehituse peaprojektijuht Marko Pikk tõi välja, et projekti näol oli tegemist ühe keerulisema väljakutsega, mida seni ette on võetud. “Töid tuli teostada lennuliiklust segamata, et tagada lennujaama tõrgeteta opereerimine kogu ehitusperioodi vältel. Kuna lisaks ehitustöödele oli lepingu osaks ka projekteerimine, siis oluliseks tööriistaks planeerimisel sai BIM modelleerimine, samuti esitati kõrged nõudmised projektimeeskonna võimekusele ja professionaalsusele. Lennujaam on teadlik ja nõudlik tellija ning väga olulisel kohal olid insenertehnilised keskkonnasäästlikud lahendused. Lennujaama projekti elluviimisel hoiti uuenduslike insenertehniliste lahendustega tööde käigus kokku 5180 tonni CO₂.”
Lisainfo:
Utilitas ja KMG Inseneriehituse AS sõlmisid lepingu Tallinnasse Utilitase teise kaugjahutusjaama rajamiseks aadressile Peterburi tee 32a. Jaama ehitusega alustatakse novembris ning see saab valmis järgmise aasta septembris.
„Järjest enam väärtustatakse hoonetes keskkonnasõbralikke lahendusi ja kavandatav kaugjahutusjaam varustab tulevikus Ülemiste City hooneid keskkonnanõuetele vastava jahutusega,” ütles Utilitase kaugkütteettevõtete juht Robert Kitt. „Kaugjahutussüsteemi tõhusus ja töökindlus tagavad hoonetele iga ilmaga vajaliku energiamahu ning vähendavad hoonete energiatarbimisega seotud süsinikuheidet.”
„Piirkondlikud ja tsentraalsed lahendused oma ressursisäästlikkusega muutuvad üha populaarsemaks ning töövõtjana oleme uhked, et saame oma meeskonnaga vastavas protsessis osaleda,” sõnas KMG Inseneriehituse projektijuht Janno Oja.
Kaugjahutusjaam hakkab jahutust tootma Ülemiste City linnaku hoonetele. Ülemiste City on otsustanud loobuda lokaalsetest lahendustest ning minna üle mugavale ja keskkonnasõbralikule kaugkütte ja -jahutusele. Üks esimestest liitub kaugenergiaga linnakus Sepise 7 aadressil asuv Alma Tominga hoone, millel on rahvusvaheline LEED Kuld roheehitise sertifikaat.
Kaugenergiale ülemineku tagamiseks rajas Utilitas sel aastal linnakusse 1,3 km paralleelselt nii kaugjahutuse kui ka kaugkütte torustikku. Kaugkütet hakatakse linnakus tarbima juba sel aastal, kaugjahutuse tarbimine algab pärast kaugjahutusjaama valmimist järgmise aasta sügisel.
Utilitas investeerib kaugjahutusjaama ehitusse ligi 4 miljonit eurot.
Utilitasel on praeguseni olnud üks kaugjahutusjaam, mis varustab alates 2019. aastast Tallinnas Fahle kvartali büroohooneid. Kaugjahutust võetakse järjest enam kasutusele ja tulevikus katab jahutusvõrk lisaks Fahle kvartalile ja Ülemiste City’le ka Tallinna kesklinna piirkonda.
Kaugjahutuse protsess on sarnane kaugküttega, kus jahutust toodetakse hoonetest eemal ühes või mitmes kaugjahutusjaamas ja klientide hooned saavad jahutust läbi hoone jahutussõlme, mis on ühendatud kaugjahutusvõrku. Kaugjahutus on laialt levinud näiteks Stockholmis ja Helsingis ning kaugjahutusega jahutatakse näiteks eelkõige ruume, kaubanduskeskuste külmikuid, andmeladude servereid, külmladusid, suurte klaaspindadega hooneid.
Utilitas on suurim taastuvenergia tootja ja kaugkütteettevõte Eestis. Ettevõte varustab soojusega 175 000 kodumajapidamist kaheksas Eesti linnas: Tallinnas, Maardus, Keilas, Raplas, Haapsalus, Kärdlas, Jõgeval ja Valgas ning pakub Tallinnas kaugjahutusteenust. Kaugjahutusteenusega on Tallinnas liitunud Fahle kvartal ja Ülemiste City.
KMG Inseneriehituse AS on 2007. aastal loodud taristusektori ettevõte. KMG on viimase paari aasta jooksul osalenud koos partneritega teostamisel või teostanud mitmeid erinevaid projekte, sh Tallinna Lennujaama parkimismaja projekteerimine ja ehitus, Reidi tee ehitus, Vanasadama Admirali silla projekteerimine ja ehitus ning palju muud. Ettevõttes töötab käesolevaga 16 inimest ja käive ulatub üle 15 MEUR.
Tallinna Sadam avas Vanasadamas täna pärastlõunal A- ja D-terminali kallasalasid ühendava jalakäijate silla. Värske silla avasid kõigile linnaelanikele ja turistidele Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm, Tallinna abilinnapea Andrei Novikov ja KMG Inseneriehituse juhatuse liige Indrek Pappel. Eesti kõrgemad mereväe ohvitserid viitseadmiral Tarmo Kõuts, kontradmiral Igor Schvede ja kommodoor Jüri Saska ristisid selle nimekonkursi tulemusel Admiralisillaks.
Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm sõnas silla pidulikul avamisel, et kuigi Admiralisild on juba iseenesest oluline ja kauaoodatud samm sadamaalale mugavama ligipääsu tagamiseks, siis Tallinna Sadama eesmärk on järk-järgult Vanasadamat edasi arendada ning lisaks esindusväravaks olemisele sinna ka üha rohkem linnamelu võimalusi luua.
„Tänu Admiralisillale ühendame Reidi tee abil Pirita ja Kadrioru ning Kultuurikilomeetri abil Kalamaja ja Põhja-Tallinna kõigile jalakäijatele ja kergliiklusele. Jätkuva Vanasadama arendamise tulemusel läbib tulevikus kogu linnakut Pirita teest Kalarannani rohepromenaad, millele lisanduvad väiksemad rohealad ja haljastus,“ kirjeldas Kalm.
Tallinna abilinnapea Andrei Novikovi sõnul on sadamaala muutumas üha enam piirkonnaks, mis on kõigile avatud ja külalislahke. „Värskelt avatud kruiisiterminal ja seal paiknev promenaad koos täna avatud Admiralisillaga loovad võimaluse linlastel ja Tallinna külalistel lihtsasti mere äärde tulla ja siin mõnusasti aega viita. Näeme juba kui hästi on rannapromenaad vastu võetud ja aina rohkem inimesi on sinna tee leidnud,“ lisas Novikov.
Üle Admiraliteedi basseini kanali rajatud Admiralisild on Eestis ainulaadne pöördavatav sild, mille projekteerisid Witteveen + BOS ja arhitekt Robert-Jan van der Veen arhitektuuribüroost Plein06 2017. aasta ideekonkursi võidutöö „ New Balance 100“ alusel ning ehitas KMG Inseneriehituse AS.
KMG Inseneriehituse juhatuse liige Indrek Pappel ütles, et sellise unikaalse silla ehitamine oli tõsine väljakutse ning vajas head projektijuhtimist nii välispartneritega suhtluses kui ka piiriüleste logistiliste küsimuste lahendamisel, et sild just sellisel kujul valmis saaks. Silla tehniline lahendus lubab silla avada ja sulgeda vaid loetud minutitega ning seetõttu on igal juhul tegemist kõige kiirema teega A- ja D terminalide vahel.
KMG Inseneriehituse AS tänab kõiki koostööpartnereid kes andsid panuse Vanasadama uue jalakäijate silla valmimisse.
Uudislingid/fotod:
Ligi 170 töötajaga YIT Teed põhitegevuseks on asfaltbetooni tootmine ja katendite rajamine. Ettevõte omab üle Eesti paiknevate asfalt-betoonitehaste võrgustikku ja laotustehnikat, samuti on sel oma teede märgistus- ja markeerimisüksus ning lõhketööde osakond.
KMG Inseneriehituse AS näeb sünergiat peatöövõtu ja tootmisettevõtte ühistegevuses. Seeläbi paraneb võimalus pakkuda klientidele efektiivsust ja tarnekindlust, mis tänasel turul on muutumas iga päevaga üha olulisemaks.
KMG Inseneriehituse juhatuse liikme Indrek Pappeli sõnul on YIT Teed oma meeskonnaga tuntud kui üks kvaliteetseimaid tegijaid katendite turul ning plaan on seda kõrget taset hoida.
“Oleme veendunud, et teedeehituse sektor on jätkusuutlik ja taristu arendamine on riigile olulise tähtsusega, kuna see aitab kaasa ühiskonna arengule tervikuna ning omab olulist mõju majanduskasvu tagamisel.”
“YIT keskendub Eestis vastavalt ettevõtte linnaarendusstrateegiale elamu- ja ärikinnisvara arendamisele ning hoonete- ja taristuprojektide teostusele, eesmärgiga arendada paremat elu- ning linnakeskkonda. Meil on hea meel anda YIT Teed üle KMG Inseneriehituse AS-ile, kelle kogemused võimaldavad asfalteerimisettevõte edu hoida ja veelgi kasvatada,” märkis AS YIT Eesti juhatuse esimees Margus Põim.
KMG Inseneriehituse AS on taristuehitusele spetsialiseerunud peatöövõtja, kes on osalenud mitmete suuremahuliste ehitusprojektide elluviimisel, sh Reidi Tee ehitus Tallinnas, Tallinna lennujaama trammiliini taristu rajamine, Kalevi spordihalli rekonstrueerimine, Tallinna lennujaama uue parkimismaja rajamine, Tallinna Vanasadama pöörd-avatava jalakäijate silla ehitus jne.
Tehingu jõustumiseks peab heakskiidu andma Konkurentsiamet. YIT-i finantsnõustajaks oli tehingus Swedbank ning juriidiliseks nõustajaks Sorainen. Ostjat nõustas advokaadibüroo Cobalt.
KMG Inseneriehituse AS ja Tallinna Keskkonna- ja kommunaalamet sõlmisid 27.01.2021 projekteerimis- ja ehitustööde teostamise lepingu, mille tulemusel rajatakse Viljandi mnt ja Pärnu mnt vahele uus kergliiklustee mille kogupikkusega 1,5 km.
Ehituse käigus rajatakse eritasandilised ristmikud kergliiluse tarbeks Männiku teele ning Liiva raudteejaama. Tööde käigus rajatakse antud lõigus ka uued vee-, kanalisatsiooni- ja sadeveetorustikud ning ehitatakse välja tänavalgustus ja täiendatakse foorisüsteeme. Samuti haljastatakse ehitusega külgnevad alad. Lepinguliste tööde kogumaksumus on 2 666 666+km. Tööde valmimise tähtaeg on sügis 2021.
KMG Inseneriehituse juhatuse liige Marek Jassik oli nomineeritud “Aasta ehitaja” konkursil Reidi tee ehitusprojekti eduka juhtimise ees.
Konkruss oli väga tihe ning Marek Jassik jõudis 18-e kandidaadi seast kolme finalisti hulka, kuid ei osutnud žürii poolt valituks seekord.
Nominentide nimekiri leitav siit.
Lisaks oli Reidi tee ehitusprojekt nomineeritud “Aasta ehitusprojekti” kategoorias, kus jõudis samuti finaali 3-e parima hulka.
Reidi tee projektist:
Tööde käigus rajati Tallinna linna täiesti uus 4+4 sõidutee koos sellega külgnevate aladega (kõnniteed, rekreatsioonialad jne). Rajati antud ala teenindavad uued trassid (sadevesi, reoveekanalisatsioon, vesi, gaas, elekter, side jne) ning ehitati välja uued Reidi teega ristuvad fooriristmikud. Eraldi võib tuua välja veel väga suure haljastustööde mahu, mille käigus istutati üle 150 000 uue istiku. Kõige keerulisemateks töödeks lepingu teostamisel olid sadeveepumpla ja sadeveekollektori rajamine linnasüdames. Sadeveepumpla rajati üle 12m sügavusena vahetult mere äärde ning sadeveekollektor teostati kinnisel meetodil, horisontaalpuurimise näol, Ø1700mm läbimõõdus ja pikkusega ca. 1,2km. Mõlema töö teostamiseks oli tarvis väga põhjalik planeerimine ning põhjalikud ettevalmistustööd, et tagada tööde turvaline ja sujuv teostamine, et tööd sujuksid tõrgeteta ning häiriksid võimalikult vähe linnakodanikke.