KMG Infra pälvis Kaitseministeeriumilt hõbetaseme tunnustuse
Kaitseministeerium tunnustas 2025. aastal tööandjaid, kes on andnud märkimisväärse panuse Eesti riigikaitsesse. Meil on hea meel teatada, et KMG Infra pälvis sel aastal hõbetaseme tänukirja ja tunnustuse.
Hõbetaseme tunnustus antakse tööandjatele, kes toetavad riigikaitsjaid mitmel moel – näiteks makstes töötajatele õppuste ajal täies mahus töötasu, võimaldades lisapuhkust või pakkudes soodustusi ja teenuseid Kaitseväe ja reservväelaste kasutusse.
KMG Infra on järjepidevalt väärtustanud oma töötajaid, kes osalevad õppekogunemistel ja panustavad sellega meie ühisesse julgeolekusse. Selline tunnustus peegeldab meie ettevõtte väärtusi ning vastutustundlikku ja eeskujulikku hoiakut riigikaitse toetamisel.
👉 Rohkem infot leiab Kaitseministeeriumi uudisest:
Tunnustuse „Riigikaitsjate toetaja“ 2025 pälvinud tööandjad
6. juunil sai nurgakivi Vana-Lõuna trammidepoo uuendatud remondihalli hoone. Tegemist oli kahe-ühes tähistamisega – samal ajal lõpetati edukalt KMG Infra teostatavad tööd ning tähistati uue hoone rajamise olulist verstaposti.
KMG Infra töödega on Vana-Lõuna trammidepoo projekt füüsiliselt valmis saanud. Meie meeskonna panuseks oli muu hulgas raudteetaristu uuendamine ja trammiliikluse sujuvuse tagamine ehitustööde käigus.
Rohkem infot saab lugeda Tallinna Linnatranspordi kodulehel avaldatud artiklist:
👉 TLT uudis Vana-Lõuna trammidepoo kohta
Vaata ka meie objekti lehte:
👉 KMG Infa objektid
AS Utilitas Tallinna Soojus ja KMG Infra OÜ sõlmisid 22.05.2025 lepingu Paljassaare reo- ja merevee soojuspumbajaama ning mereveepumpla projekteerimis-, üld-, eriehitustööde ja projektijuhtimise teostamiseks. Käesolev leping on üheks osaks AS Utilitas Tallinna Soojus suurprojektist.
Käesoleva hankelepingu täitmise aeg on detsember 2026 ja lepingu maksumus on üle 23,5 mln EUR (km-ta).
Tegemist on äärmiselt keerulise ja vastutusrikka objektiga.
Utilitas suurprojektist üldiselt:
Utilitas rajab Tallinnasse Paljassaarde riigi esimese reo- ja mereveest puhast soojusenergiat tootva suure soojuspumbajaama. 110 MW-se koguvõimsusega jaam hakkab kaugküttevõrku soojust andma 2026. aastal.
Heitmevaba soojuspumbajaam kasutab sisendiks puhastatud reoveest ja mereveest saadavat soojust ning tõstab selle rohelise elektri abil kaugküttevõrgu jaoks sobivale temperatuurile. Tallinna Vee Paljassaare reoveepuhastusjaama, merevee, soojuspumpade ning kaugküttesüsteemi integratsioon on innovaatiline ja keskkonnasäästlik lahendus, mis võetakse Eestis kasutusele esmakordselt.
Käesoleva AS Utilitas Tallinna Soojus ja KMG Infra OÜ vahel sõlmitud lepingu raames rajatakse:
Paljassaare põik 14 soojuspumbajaam:
- Soojuspumbajaam tagab energiatõhusa ja keskkonnasõbraliku kaugkütte lahenduse.
- Soojuspumbajaam hakkab kasutama soojuse tootmiseks looduslikke allikaid (heit- ja merevesi).
- Soojuspumbajaam koosneb kahest kõrgest masina saalist, mille vahel asub kolmekorruseline osa hoonest tehniliste ruumidega.
- Hoone loodeosas asub maa-alune korrus (ca 7m maa sees), kus asuvad merevee mahuti ja tehnilised ruumid.
- Hoone rajatakse vaivundamendile.
Paljassaare tee 1 mereveepumpla:
- Merevee sissevõtu filtreerimissüsteemi mereveepumpla.
- Võimekus kasutada merevett sisendenergia allikana ning võimaldab stabiliseerida sisend vooluhulkasid ning suurendada soojustoodangut.
- Üks maa-alune korrusest (ca 9m maa sees) ja üks maapealne korrus (parapeti kõrgus maapinnast ca 9m).
- Hoone rajatakse vaivundamendile.
- Eriehitustööd:
- Tehnoloogilised torustikud ja seadmed
- KVVK
- Elektritööd
- Nõrkvoolutööd
- Jaama käivitamine ja katsetamine
Pumbajaamade tehnoloogilise osa tööd, sh. torustike ja seadmete hankimise ja paigalduse teostab KE Infra.
Möödunud reedel, 16. mail 2025, astuti suur samm Eesti seni suurima infrastruktuuriprojekti elluviimisel: sõlmiti 2 alliansslepingut, millest ühes – Pärnu–Ikla lõigus – on KMG Infral suur au osa saada.
- Projekt: 332 miljonit eurot
- Partnerid: Bouygues Travaux Publics, Budimex S.A., INGEROP Conseil et Ingenierie, KMG Infra OÜ, WSP Finland Oy
„See murranguline algatus toetab ühenduvust ja säästvat liikumist kogu piirkonnas.“
– Bertrand Burtschell, Bouygues TP
2023 aasta aprillis sõlmisime töövõtulepingu Rail Baltica Ülemiste ühisterminali raudteerajatise teostamiseks. Tööde kestvus on kokku peaaegu 4 aastat ning tööd on jaotatud kahte etappi. I-etapi ehitustöödega alustasime oktoobris 2023 ning andsime üle tellijale detsembris 2024.
II-etapi ehitustöödega on planeeritud alustada suvel 2025 ning tööd lõpetada 2026 aasta lõpuks.
Töid teotame konsortsiumis koos Merko Ehitus Eesti AS-ga.
Eelmise aasta novembris algatatud Rail Baltica ühisterminali esimese etapi ehitushankes kuulutati võitjaks ühispakkumuse esitanud AS Merko Ehitus Eesti ja KMG Infra OÜ. Lepingu maksumuseks on 44,8 miljonit eurot (+KM) , mis on senini rahaliselt kõige mahukam Rail Baltica leping Eestis.
Koos partneri Merko Ehitus Eesti-ga oleme uhked, et meil on võimalus osaleda Eestit Euroopaga ühendava Terminali rajamisel. Sõlmitud lepingu mahus rajatakse tulevase terminali hoonele vundament, betoonkarkass ja maaalused kommunikatsioonid. Insenertehniliselt on huvitavaks väljakutseks mitmetasandilise terminali rajamine toimivas raudteeliikluse tsoonis.
Ühisprojekti peaprojektijuhiks on Janno Oja (KMG Infra OÜ), kelle juhtimise alla on koondatud nii Merko kui KMG ühine team.
KMG Infra OÜ on KMG kontserni kuuluv ettevõte, milline on keskendunud peatöövõtu korras insener-tehniliste rajatiste ehitamisele. KMG Infra meeskond koosneb oma ala parimatest spetsialistidest ja keskendub põhiliselt keerukust ja väljakutseid pakkuvatele hangetele. Ettevõtte on aktiivselt osalenud linnaruumi rajamisel ja tema referentside hulka kuuluvad näiteks Reidi tee ehitus, Trammiteede (Trammiliin nr 4 ja Lennujaama trammiliin) rajamine, Tallina Lennujaama parkimismaja ja Vanasadama avatav jalakäijate sild.
Rajades uut infrastruktuuri loome uusi väärtusi, turvalisema ning säästvama (elu) keskkonna.
Anname teada, et KMG OÜ (registrikood 16196755) on jagunenud eraldumise teel, mille tulemusena andis KMG OÜ kogu insenertehniliste rajatiste peatöövõtuüksuse ja sellega seonduva vara üle KMG Infra OÜ-le (registrikood 16638472). Varasemalt on KMG Inseneriehituse AS (registrist kustutatud) 15.09.2022 täies ulatuses ühinenud KMG OÜ-ga. Seoses eelnimetatud ühinemise ja sellele järgnenud jagunemisega toimus varasemalt KMG Inseneriehituse AS-ile kuulunud insenertehniliste rajatiste peatöövõtuüksuse ja sellega seonduva vara üle andmine KMG Infra OÜ-le, mistõttu on KMG Infra OÜ KMG Inseneriehituse AS-i faktiline õigusjärglane.
KMG Infra OÜ kontakt- ja arveldusinfo on alljärgnev:
Ärinimi: KMG Infra OÜ
Aadress: Valukoja tn 8/2, 11415 Tallinn, Eesti Vabariik
E-posti aadress: kmg@kmg.ee
Registrikood: 16638472
Käibemaksukohustuslase number: EE102570043
Pangarekvisiidid: EE632200221080591949
09.08.2022 sõlmisid Tallinna linn, AS Merko Ehitus Eesti ja KMG Inseneriehituse AS projekteerimis- ja ehituslepingu Tallinna Vanasadamat ja Rail Balticu Ülemiste reisiterminali ühendava trammiliini rajamiseks.
Lepingu raames valmib ligikaudu 2,5 kilomeetrisel lõigul uus trammiliin, mis algab Kivisilla ja Gonsiori tänavate ristmikust ning ulatub kuni Põhja puiesteeni.
Uue trammiliini rajamine hõlmab suurt hulka ümberehitustöid. Tartu maantee trammiteelt rajatakse pöörang vasakule Gonsiori tänavale. Edasi liigub trass Laikmaa, Hobujaama ja Ahtri tänavate kaudu kuni sadamaalani. Laeva, Kuunari ja Kai tänavate kaudu läbitakse Sadama A-terminali esine ning Logi ja Rumbi tänavate kaudu liigutakse linnahalli alt läbi. Kultuurikatla juurde jõudes liitub trammitee Mere ja Põhja puiesteelt kulgeva Kopli-suunalise trammiteega.
Lepingu maksumuseks on 36,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks ja ehitustööde tähtaeg on 2025. aasta veebruaris.
Töid teostame konsortsiumis koos Merko Ehitus Eesti AS-ga.
Rohkem infot:
Nüüdsest on Rapla kunstmuruväljak kaetud talvisel perioodil “kupliga”, mille mõõtmed on: pikkus 106,5m, laius 71,5m ja kõrgus 21m. Hoone maht ligikaudu 135 000 m3.
Lisainfo: https://sport.postimees.ee/…/raplasse-kerkis-voimas-ja…
https://sonumid.ee/…/video-galerii-avati-rapla…/
Ühinemine viiakse läbi hiljemalt II-kvartal 2022. Ühendatav ettevõte on KMG Inseneriehituse AS ning uueks ühinenud ettevõtteks jääb KMG OÜ.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) sõlmis ehituslepingu KMG Inseneriehituse AS-ga Jõhvi sõjaväelinnaku laohoone, hooldus-õppegaraaži, puurkaevu ja trasside ehituseks. Ehituslepingu maksumuseks oli koos käibemaksuga 4,9 miljonit eurot.
„Hanke ehituslikuks eesmärgiks on laiendada, kaasajastada ja optimeerida Jõhvi sõjaväelinnakus taristut vastavalt eesmärgipärasele väljaõppele ja tegevuskavadele. Varasemalt tegutses Jõhvi sõjaväelinnakus Viru jalaväepataljon, kuid nüüd on lisandunud linnakusse veel ka Kalevi jalaväepataljon ja tankitõrjekompanii. On selge, et seal olev praegune ja vananenud hoonestus vajab täiendusi ja kulude paremaks optimeerimiseks uuendamist,“ ütles RKIK kirde taristuportfelli juht Randel Lipp.
„RKIK on ehitusturul tuntud kui asjatundlik ning detailidele orienteeritud Tellija. Meile meeldib teha keerukaid ja erinevatest töövõttudest koosnevaid insener-tehnilisi projekte. Loodame ennast tõestada kui väärilist partnerit, kuna kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas on see projekt meile esimene.“ märkis KMG Insenerehitus AS juhatuse liige Indrek Pappel.
Tallinna lennujaamas on lõppemas viimase aastakümne suurim investeerimisprojekt. Lennuohutust, läbilaskevõimet ja keskkonnaseisundit parandava projekti kogumaksumus (2012-2023) on 74 miljonit eurot, millest Ühekuuluvusfond kaasrahastab kulusid 35 miljoni euro ulatuses.
KMG Inseneriehituse AS-i ning Verston OÜ poolt teostatud ehitustööde tulemusena avati novembris õhusõidukitele lõunapoolne uus perrooniala ja uued ruleerimisteed, laiendati idapoolset jäätõrjeala ja mootorite testimisala. Patrull- ja hooldesõidukitele avati lõunapoolne ringtee.
KMG Inseneriehituse peaprojektijuht Marko Pikk tõi välja, et projekti näol oli tegemist ühe keerulisema väljakutsega, mida seni ette on võetud. “Töid tuli teostada lennuliiklust segamata, et tagada lennujaama tõrgeteta opereerimine kogu ehitusperioodi vältel. Kuna lisaks ehitustöödele oli lepingu osaks ka projekteerimine, siis oluliseks tööriistaks planeerimisel sai BIM modelleerimine, samuti esitati kõrged nõudmised projektimeeskonna võimekusele ja professionaalsusele. Lennujaam on teadlik ja nõudlik tellija ning väga olulisel kohal olid insenertehnilised keskkonnasäästlikud lahendused. Lennujaama projekti elluviimisel hoiti uuenduslike insenertehniliste lahendustega tööde käigus kokku 5180 tonni CO₂.”
Lisainfo: